Miks?
  • Kaasaegses tehnoloogilises maailmas vajavad õpilased teistsuguseid teadmisi ja oskuseid.
  • Arvutipõhine statistika õpetab probleemide lahendamist matemaatika ja  arvutite abil.
  • Ühtaegu on tegu haridusliku arendusprojektiga: TÜ teadlased uurivad valminud õppesisu sobivust, õpetajate ning õpilaste  valmisolekut ja uue õpikäsitluse mõju.
  • Koolid ja riik astuvad sammu edasi e-õppevara rakendamiseks.
Kuidas?
  • Matemaatika õpetamise üks osa – statistikakursus – on viidud arvutikeskkonda. Õppemaht on jäetud varasemaga samaks.
  • Loodud on kontseptuaalselt uudsed  õppematerjalid, lähtutud on elulistest probleemidest ja konteksti mõtestamisest.
  • Õpilased saavad andmetest tulvil maailmas orienteerumise kogemuse ja teadmised selleks vajaliku matemaatika mõistmiseks ning rakendamiseks.
  • Õpetajatele on olemas koolitus, tunnimaterjalid ning infotehnoloogiline nõustamine
Millal?
  • 2013. aasta jooksul töötati välja õppekava ja digitaalsed õppematerjalid.
  • 2014. aasta kevadel testiti õppematerjale 31 põhikoolis ja gümnaasiumis.
  • 2014. aasta lõpuks valmib piloteerimise analüüs

Projekt erineb traditsioonilisest õppekavast ja õppematerjalidest märgatavalt ning see tekitab ka palju äkilisi vastureaktsioone, millest on antud projektiga seotud inimesed väga teadlikud. Toome siin välja kolm põhilist vastuargumenti ja kommentaarid neile. Argumendid on tõlgitud ja kohandatud computerbasedmath.org kodulehelt (http://www.computerbasedmath.org/case-for-computer-basedmath-education.html).

Esmalt tuleb selgeks saada põhitõed

Siin tekib kohe küsimus: mille põhitõed? Kas fotograafia põhitõed on filmi sisestamine või õigete kemikaalide kandmine klaasile? Oma olemuselt on fotograafia pigem loominguline viis maailma esitlemiseks, mille rakendamise jaoks õpime ühtlasi tänapäevaste mehhaaniliste (ja muutuvate) võimaluste kohta.

Sisuliselt on matemaatika probleemilahendamise neli astet ja tänapäeval on arvutamine arvuti kaasabil üksnes täienenud mehhaaniline võimalus. On arusaadav, kuidas arvutamise mehhaaniline pool on aetud segamini matemaatika olemusega, sest sajandeid oli just see mehhaaniline pool peamiseks takistuseks, mis matemaatika rakendamist pidurdas. Nüüd ei ole see enam nii ja on fundamentaalse tähtsusega, et mõistaksime erinevust “mehhaaniliste võimaluste” ja “millegi põhiolemuse” vahel.

Arvutite kasutamine muudab matemaatika liiga lihtsaks

Nagu kõikide tööriistadega, sõltub ka arvuti puhul kõik selle kasutamisest. Kui arvuti suudaks asendada arvude, aritmeetika või proportsioonide mõistmist, oleks see vastuväide täiesti arvestatav. Kui aga arvutit kasutatakse protsesside loomiseks, parameetrite uurimiseks ja probleemide lahendamiseks, siis on selleks vajalikud oskused oluliselt edasijõudnumat mõistmist nõudvad kui hetkel olemasoleva õppekava raames võimaldatud ning käsitsi arvutamist nõudvad võimalused.

Käsitsi arvutamine viib mõistmiseni

Miks me siis ei õpeta õpilastele, kuidas leida ruutjuurt käsitsi? Käsitsi arvutamise tutvustamine on loomulikult oluline mõistmaks matemaatiliste protseduuride loogikat, aga mõistete tekkimine õpilaste kujutlustes peaks olema tehtud lihtsaks ja efektiivseks. Põhjus, miks näiteks jagamist, ruutvõrrandi lahendamist ja statistika arvutamist tehti varasemalt käsitsi, seisnes alternatiivse võimaluse puudumises. Nüüd on see alternatiivne võimalus aga olemas.

Küsimus jäi vastuseta?

Huvi ja küsimuste korral võtke ühendust Britt Kalamiga

E-post: britt.kalam@ut.ee